VHK OMALOOMINGUKONKURSS
Ootame kõikide vanuseastmete kirjanduslikku, kunsti- ja muusikaloomingut! Noodistatud helitööd palume tuua 1. veebruariks muusikakooli õpetajate tuppa (Uus 32), Muusikamaja valvelauda või saata omalooming@vhk.ee. Heliloomingukontserdid toimuvad 5. ja 11. veebruaril kell 18.00 Muusikamajas. Kunsti- ja käsitöötöid ootame hiljemalt 8. veebruariks Kunstimaja õpetajate tuppa või juhendaja kätte. Filmiloomingut ootame 8. veebruariks aadressile omalooming@vhk.ee. Kirjanduse loomeleiud palume tuua hiljemalt 8. veebruariks põhikooli või gümnaasiumi õpetajate tuppa, saata aadressile omalooming@vhk.ee või anda oma õpetaja kätte. Teemad leiad altpoolt.
Meistrid, sellid, õpipoisid
Keskaegsetes tsunftides kehtis range hierarhia – alustada tuli õpipoisi staatusest, hoolsa harjutamise järel sai selliks ja kui püsivust jätkus, siis aastate möödudes ka meistriks. Vanad hiinlased aga teadsid rääkida lugu noormehest, kes läks kalligraafiameistri juurde ja küsis, kui kaua võtab aega, et saada samasuguseks meistriks. Meister vastas, et 30 aastat. “Nii palju mul pole aega oodata. Aga kui ma eriti suure hoolega harjutan, kui kaua siis võtab?” uuris noormees. “Siis võtab 50 aastat,” ütles meister. Selle looga tahtsid hiinlased öelda, et meistriks ei saada ainult oskusi õppides ja harjutades, vaid meistri staatus nõuab ka kannatlikkust ja vaimset küpsemist. Ja ehk veel ka seda, et meid ei tohiks juhtida soov saada meistriks, vaid soov teha midagi võimalikult hästi.
Vanem kui riik
2018. aasta on kulgenud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähe all. Aga riik ei saa sündida tühjale kohale. Eesti riigi tekkele eelnesid paljud sündmused, mis kujundasid meie rahvuslikku identiteeti ja olid rahvusriikliku mõtte küpsemise pinnaseks: F.R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald andsid eestlastele eepose “Kalevipoeg”; J.V. Jannsen pani oma Posti-
mehega aluse eesti ajakirjandusele; Tartus sai alguse laulupeo traditsioon ja sündis rahvuslik teater, J. Hurt kutsus rahvast üles pärimust talletama, mille tulemusena on meil üks suurimaid rahvaluulekogusid maailmas; “Noor-Eesti” liikmed püüdsid eesti kultuuri liita Euroopa kultuuriruumiga jpm. Riigist palju vanemad on meie esivanemate jutud ja laulud, seelikutriibud ja kindakirjad, traditsioonid ja tõekspidamised. Kõvasti üle saja aasta vanad on ka meie rahvusvärvid ja hümn.
Vaadates tähti
“Lamades, seistes ja istudes/ taevasse vaadata tuleb,” on luuletanud Juhan Viiding. Pimedal talveööl tähistaevast vaadates võivad pähe tulla erinevad mõtted. Võib mõelda kreeka müütidele, mis on enamiku Euroopa rahvaste jaoks andnud nime tähtkujudele, või hoopis vanadele eestlastele, kes nägid taevas igapäevaseid tarbeesemeid ja tööriistu. Võib mõelda “Tähesõdade” uuele osale või püüda ette kujutada, milline võiks välja näha Kuu tagakülg. Mõni targem võib mõtiskleda kosmose kärgstruktuurist ja tumeainest või valgusreostusest, mis teeb suurlinnas võimatuks näha Linnuteed... Imelik on mõelda, et vaadates tähti, vaatame minevikku, sest paljud tähed võivad olla tegelikult juba mitu tuhat aastat tagasi kustunud... Suurim ime on aga see, et universumi triljonite galaktikate hulgas on üks galaktika, millele meie esivanemad panid nimeks Linnutee ja mille triljonitest tähtedest ühe, Päikese ümber tiirleb üks, kosmose mõõtmetega võrreldes tibatilluke planeet Maa, millel on elu ja mida asustavast 7 miljardist inimesest üks oled sina...
