Õpetaja Marius Petersoni autasustati Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga. Palju õnne!
8. mai 2009. a. otsustas Poola Vabariigi President Lech Kaczyński
autasustada Theatrumi näitlejat ja tegevjuhti Marius Petersoni Poola
Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga. Kõrge autasu kätteandmine
toimus eile, 5. novembril, Tallinna Raekojas. Poola Suursadik Tomasz
Chłoń rõhutas autasustatu suurt panust Poola teatri, muusika ja
kirjanduse tutvustamisel, etenduste, kontsertide, loengute
korraldamisel. Samuti pidas ta oluliseks Marius Petersoni tööd Poolas -
püsiv koostöö näitleja ja lauljana "Schola Teatru Wegajty" koosseisus,
arvukad kontserdid ansambliga "Linnamuusikud".
Eilsel, läheneva Poola rahvuspühaga (11. november) seotud tseremoonial,
anti autasud ühtekokku üheteistkümnele Eesti kodanikule, kes on kaasa
aidanud Poola-Eesti suhete arendamisele ning Poola tutvustamisele
Eestis. See on nelja viimase aasta jooksul esimene sellelaadne sündmus.
Teiste seas märgiti ära veel Andres Herkeli, Marko Mihkelsoni, Enn
Tarveli, Peeter Oleski, Hendrik Lindepuu ja Mati Lauri panus.
* * *
Marius Petersoni sõnavõtt Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristi
kätteandmisel:
Taasiseseisvunud Eesti mütoloogias on üheks kangelasi tegudele
tõukavaks jõuks pürgimus Euroopasse. Väga täpselt ei ole see siht
pürgijail endil vahel ehk määratletudki, kuid on asju, mis sellel teel
ilmselgelt takistusena ette kerkivad, kangelasi proovile panevad.
Näiteks sisaldab see mütoloogia üht ala, mida iga Euroopasse suunduv
eestlane peab (aga eriti ei taha) läbida. Üks tume tsoon, täis ohte ja
pimedust. Üks proovilepanek enne sihile jõudmist. Ala, mis pigem
seostub mõistega "metsik" kui mõistega "kultuur". Nagu Alfred Jarry
kuulus kohamääratlus "Kuningas Ubu" alguses – "Poolas ehk eikusagil".
Poola kui takistus üdini euroopaliku eestlase teel Euroopasse.
Minul on olnud õnn sellesse takistusse põhjalikult takerduda. Ja seal,
kus oleks pidanud ära eksima, tee kaotama, olen hoopis õige mitmed
asjad kätte leidnud, õige mitmeid asju hakanud selgemalt nägema.
Muuhulgas saanud enda jaoks just Poolast olulisi viiteid sellele, mis
see "Euroopa" või "euroopalikkus" on või olla võiks.
On olemas üks "minu Poola", mis on mulle väga oluline, niisamuti kui on
mulle oluline "minu Eesti". See nullpunkt või lähtekoht - need
veendumused, see inimkooslus, mille või kelle juurde naasta, kust
küsimuste tekkides vastuseid otsida.
Ma kirjeldasin "Poola kui eikusagil-maa" müüti olevikus, ja samas
tajun viimasel ajal, inimestega rääkides üha rohkem, et võib vist juba
tasapisi hakata sellest rääkima minevikus, et see müüt on mõranenud.
Üha rohkem inimesi on minu käest küsinud nõu kuhu suure tee pealt ära
keerata. Mul on selle üle väga hea meel. Tahtmata muutuda
manifesteerivaks ega teisi võimalusi välistavaks, tundub mulle, et üks
kindlamaid ja mõistetavamaid teid Euroopasse viib justnimelt läbi
Poola. Hea, et ta meil tee peal on. Ja ma tahaks mõelda, et see Euroopa
on midagi sellist, kus keegi end lõplikult kohale jõudnuks ei arva. Ka
flaamlane, prantslane, katalaan või sakslane…
Ma olen südamest tänulik Poolale ja poolakatele, hr. Suursaadik Tomasz
Chłońile.
Ja minu südamlik tänu kõigile Theatrumi inimestele, kelleta ei oleks
toimunud need õige mitmed avalikud poola-eesti-euroopa sõpruse ja
sümpaatiaavaldused, mis ilmselt on ajendanud minu tänase
"dekoreerimise". Ja kõige lõpuks tänan... teate küll keda.*
* juhuks, kui ei tea – Sławomirat
------------------------------------
Mõned viited:
* Ööülikooli unenägu "Meie juurte laulud" http://www.ylikool.ee/et/13/marius_peterson
* Intervjuu Krzysztof Pendereckiga (Klassikaraadio, Nyyd-muusika) http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=639803
* Jan Peszek "Stsenaarium olematule, kuid võimalikule instrumentaalsele
näitlejale" http://www.theatrum.ee/peszek/
THEATRUM
www.theatrum.ee
Foto Theatrumi galeriist ( H.Rospu)
