Kokkuvõte mihklipäevaks 2009

Mihklipäeva kui kooli sünnipäeva tähistamise  üheks osaks on kujunenud ülevaade meie töödest ja toimetustes aasta jooksul Miikaeli Ühenduse raames.

Laadad

Kevadlaadaga koguti üle 103 000 kr.

Tänaseks on selle eest muretsetud

• teler infotahvliks gümnaasiumi (15 960 kr)
• rulood põhikooli (7538kr),
• inglise keele õppevahendeid (448 kr),
• sepiskinnitusdetailid õpilasnäituste ülespanemiseks õpilasklubisse (3800 kr)
• 27 000 kr eest remondi- ja puhastustöid majade ettevalmistamiseks uueks õppeaastaks.

Mure on veel mõne gümnaasiumi ruumiga, mida ei saa otstarbekalt kasutada, kui me ei leia nende õppesobivuse kujundamiseks vahendeid. Nii on gümnaasiumi vahesaal praegu õppeks sobimatu kaja tõttu. Sinna tuleb muretseda kardinad. Ka teatrisaali kasutamine on ebaefektiivne, sest tänavamüra segab etendusi. Nii tuleks sinna tellida projektis ettenähtud siseluugid, mida remondi käigus sinna ei paigaldatud. 

Tellitud on juurde toole (õpilaste arv on kasvanud). 

Probleemiks on ka oma viimaseid päevi elav paljundusmasin põhikoolis.

Praegu oleme siiski edasi lükanud lahenduste otsimise sellele kulukale probleemile: tänases majandusolukorras on mõistlik hoida “riskifondi”

Loomulikult ei ole kasu laatadest vaid asine. Ei ole võimalik käegakatsutavaks muuta seda koostegemise rõõmu ja  ühtse pere tunnet, mille tõttu laat meie koolielus oluline on.

Lapsevanemate projektid klasside õppekeskkonna parandamiseks

• Algkooli teine korrus oli täielikult remontimata, kui selle eelmisel aastal õppeks otsustasime kasutusele võtta. Suur osa hädapärastest töödest sai tehtud laada rahadega, lisaks tulid appi toonase teise, praeguse kolmanda klassi vanemad. Parandati lagesid, värviti seinu, muretseti klassi mööblit. Kuna oli loota kapitaalremonti, siis rohkemat ei peetud mõttekaks. Majandussurutises hajusid remondilootused ja nii otsustasid tänavuse teise klassi vanemad võtta ette juba tõsisema remondi. Tulemus on uskumatu. Tegu on ju hea tahte algatusel tehtud ühistööga, aga ruumid oleksidki tõesti nagu kapitaalremondist tulnud.
• Mitme klassi vanemad ( 2. t ja p jällegi, 4. t, 7.t) on pannud jõu kokku, et lahendada jalanõude,  nagide ja riiulite probleemi (lastel pole oma asju kuskile jätta neis klassides, kus puuduvad kapid).
• 1.p vanemad otsustasid varustada klassi videoprojektoriga, kuna leidsid, et klassijuhataja kõrgest arvutialasest pädevusest muidu liiga vähe nende võsukesteni jõuabPoiste käsitööõpetajad ja perekond Poll on tulnud appi, et saaksime otstarbekamalt kasutusele võtta Pühavaimu 8 remontimata ruume.  Paigaldatud on uksi, tõstetud seinte helipidavust.

Mudilased Aiakeses ja päevahoid-eelkoolis

Eelmisel aastal, vahetult enne õppe algust, kolis Aiake uutesse ruumidesse. Et seal lastel olemine ka tegelikult võimalikuks sai, on vanemate kogukonna teene, kuid näiteks seinu värvisid ka abituriendid.

Vanemate abiga paigaldati uus puitpõrand ja tehti uks (erilised teened siin on isa Kasestel), vahendeid kogusid kõik, aga isa Vaher aitas seal, kus enam muidu jõudu poleks jätkunud.

Sel aastal valmistas kasvataja Ingridi abikaasa lastele uued lauad, kasvataja Edna abikaasa tegi pingid, valmis liivakast ja liumägi, emad Peterson ja Reiter muretsesid vaibad ja nii võiks selle reaga veel pikalt jätkata.

Isa Põldmaa aitas rajada loovmängu keskust eelklassis. Isa Vaher otsustas annetada vahendeid, et lastel oleks üks lisa muusikatund. Isa Kont muretses puuduvad voodid. Vanemad on enda kanda võtnud õppekäigud. Nii need lapsed hoitud ja haritud saavadki.

Õpilaskodu

Kõige suurem planeeritud miinus on sel aastal õpilaskodu. Eelmisel aastal, keset õppeaastat, otsustas riik ära võtta õpilaskodu elamisrahad gümnasistidelt. Nii on õppimisvõimaluste loomine abivajavatele gümnasistidele jäänud meie kogukonna mureks.

• Kuus perekonda (Tamjärv, Pärn, Suuroja, Käärik, Siim, Meigas) on toetanud vastavalt võimalustele õpilaskodu igakuiselt läbi mitme aasta.
• Oma elutöö preemiast annetas õpilaskodu õpilaste toetuseks 50 000 Aarne Üksküla. Väga oluline osa õpilaskodu rahalistest vahenditest on tulnud läbi õde Mary ja pr. Montesquio, samuti on toetanud õpilaskodu perekond Borkamn ja Kuusaru. Tänu neile annetustele lõppes eelmine aasta ilma pankrotita.
• Õpilaskodu sisustus koosnebki peamiselt annetatud asjadest. Siin on meie hoolekogu liikmete eeskujul olulist abi osutanud paljud vanemad, aga ka teised hooles olijad, nagu pr. Montesquio ja Lions Club´i naisteklubi.
• Hindamatu abi on õpilaskodule tulnud ka toiduainete näol. Aidata püüab RIMI, aga ka üksikisikud. (Nii näiteks keetsid noortekohvikut pidavad üliõpilased mahla õpilaskodu tarbeks)

Loodame, et leiame ka algaval aastal õpilaskodu käekäigule kaasaelajaid, sest mure on suurem kui kunagi varem.

Noored emad

Tõelist kaasaelamist ja toetust on leidnud meie noored emad nii meie kooli vanemate seast (perekond  Tamsaar) kui ka väljastpoolt.

Nii korraldas meie noorte emade toetuseks tuluõhtu Tallinna Saksa Gümnaasium (15 600 kr), 18 000 krooniga toetas noorte emade õpet ja lastehoidu Tln. International Rotary Club.

Õpilaste abistamine

Kõige laialdasem õpilaste abistamine on toimunud läbi nende vanemate ( neid on üle 50 pere), kes on võtnud kohustuse maksta suuremat õppemaksu, et saaksid õppida ka need lapsed, kelle peredes parajasti laste õppe eest tasumiseks raha ei jätku. Õpilaste abistamise fondi on eraldi annetanud veel perekond Meigas ja Kolde.

Pimedad

Pimedate õpe meie koolis on olnud õde Mary eriliseks südameasjaks. Kuigi suurem osa õppest kulgeb tänaseks juba riiklikest vahendeist, on kvaliteetse õppe tagamiseks siiski abi vaja. Õde Mary vahendusel toetas 31 000 krooniga pimedate õpet STG WERKGROEP EEN AARDE.

Õpetajate abi Vanalinna Hariduskolleegiumile

Algkooli õpetajad otsustasid omapoolse abina kooli eelarvemurede lahendamiseks korraldada lastele juunikuus linnalaagri, (see on aeg, kus lapsed juba vabad, kuid vanematel veel puhkust pole). Juulikuus oli keelelaager nendele lastele, kel kauase välismaal viibimise või muukeelse kodu tõttu eesti keeles tuge vaja. Nii teeniti koolile 57 000 kr. VHK kogemuse põhjal teistele koolidele koolituste korraldamiseks on sel aastal vähe aega jäänud, aga 6000 krooni on siiski ka sel teel eelarvele lisandunud.

Asutustele jõuluüritusi korraldades teeniti koolile pea 100 000 krooni nappima kippuva palgafondi täienduseks.

Kokkuhoid on toimunud ka õpetamiskuludes. Kui alguses oli vaid õde Mary see, kes andis õpilastele tunde ilma selle eest töötasu saamata, siis see trend on levima hakanud. Gümnaasiumis õpivad õpilased osaliselt nii keeli, kultuurilugu kui ka  ühiskonnaõpetust ilma, et see kooli palgafondi kulutaks.

Kooli hoolekogu

Hoolekogu on oma nimele kohaselt meie laste eest tõesti hooles olnud. HK liikmete nõule ning abile oleme alati saanud toetuda: nad on aidanud viia meie muresid linna ja riigi tasandile, vahendanud kontakte Rotary klubidega, hankinud koolile mööblit jpm. Paar nädalat tagasi käivitas hoolekogu toetuste kogumise aktsiooni Vene 31 tuletõrjetrepi ehituseks, mis leidis palju positiivset vastukaja.

Toetajad väljastpoolt

Mihklipäeval 2009 avasime pidulikult gümnaasiumi loodusteaduste kabineti, mis on sisustatud Rotary klubide rahvusvahelise koostööga kogutud raha eest.

Hea koostöö on meil olnud ka Kultuuriväärtuste Ametiga, kellega ühiselt korraldati kevadel muljeterohke reis Narva ja Ida-Virumaale.

Tallinna Kesklinna Valitsust ei ole ükskõikseks jätnud meie laste sportimisvõimalused – nende toel paigaldati koolihoovi korvpallirõngas.

Kokkuvõtteks

Head koolipere liikmed, toetajad ja kaasamõtlejad! Väga palju on neid, keda siin lühiülevaates nimetada ei jõudnud, kuid ilma kelleta meie tegelikkus oleks millegi võrra vaesem. Nii lisasid tänaselegi päevale pidulikkust paljude vanemate, õpetajate ja õpilaste küpsetatud koogid ja tordid!

Numbrid ja konkreetsete asjade loetelu, mis aasta jooksul ära tehtud, kuuluvad selle kokkuvõtte juurde ja annavad hea pildi meie koolikogukonna aktiivsusest ja elujõulisusest. Raskem on sõnades väljendada seda kindlustunnet, mida teie toetus on meile andnud. See on kindel teadmine, et olgu kui rasked ajad tahes, ikkagi võib loota inimeste heale tahtele ja kokkukuuluvustundele.

Suur-suur tänu kõigile!

Kersti Nigesen

VHK direktor,

Miikaeli Ühenduse juhatuse liige