MUUSIKALISTE VÕIMETE TEST

Oleme VHK Muusikakoolis veendunud, et iga laps on musikaalne. Seega peaks ideaalolukorras olema igale lapsele loodud ka tingimused ja vajadusel juhendamine muusikaliseks eneseväljenduseks. Paraku esitavad nii kooli füüsilised võimalused (ruumipuudus), finantseerimine, aga samuti süvendatud õppekavade maht teatud raamid, mis sunnivad muusikakooli läbi viima muusikalise võimekuse teste, piiritlemaks VHK muusikakooli I klassis õppima asuvate laste arvu 10-15 poisiga ja 10-15 tüdrukuga.

      Muusikalise võimekuse test ei määratle lapsi musikaalseteks ja ebamusikaalseteks, laste muusikalised võimed avalduvad erinevalt ja erinevas vanuses. See on ka üheks põhjuseks, miks vaatleme poisse ja tüdrukuid eraldi. Eelkõige avaldub muusikalise võimekuse testis see, kui suur roll ja osakaal on muusikal olnud lapse varajases kasvukeskkonnas. Muusikaõpingud on alati kogu perekonna ühine ettevõtmine, seetõttu on lapse muusikalise eneseväljenduse testimine muusikakooli jaoks informatiivne lapse tulevaste muusikaõpingute sihipärasuse, jätkuvuse ning lapsevanemate toetuse ja kaasalöömise prognoosimiseks. Eelnevate aastate kogemuse ja mitmete maailmas läbiviidud uuringute põhjal võime väita, et lapse varajane suunamine muusikastuudiotesse ja -ringidesse ei korva ligilähedaseltki koduõhkkonnas last ümbritsevat helidemaailma – koos lapsega laulmist, hea muusika väärtustamist ja kuulamist jne.

    VHK Muusikakoolis kasutatav test on aste-astmelt tõusva keerukusega, väga lihtsatelt, mängulistelt helide ja rütmide järeleaimamiselt minnakse tasapisi komplitseeritumatele. Seega pakub test igale lapsele õnnestumisrõõmu, muutudes lapsele märkamatult nõudlikumaks, olles samas õpetajatele informatiivne lapse muusikaõpingute ja pillivaliku planeerimisel. Kõik ülesanded jäävad meie lääne muusikakultuuri helikeskkonna- ja meloodikaga harjunud kõrvale omasesse raami. Ehkki testi kuulavad taustal paljud õpetajad (koorijuhid ja muusikateooriaõpetajad), püüame säilitada lapsele mõnusa, mängulise õhkkonna, kus ta saaks, tahaks ja julgeks väljendada end võimalikult vabalt.

 *Ette tuleks valmistada laul, soovitame valida laulu, mis lapsele meeldib, on talle loomupärane ja mugavas registris, mugava ulatusega. Laulu valikul võib nõu küsida ettevalmistusklassi muusikaõpetajatelt.

  *Juhul kui laps on eelnevalt õppinud mingit pilli, võib ta võtta pilli kaasa ja mängida sellel midagi meelepärast, keelpillil kasvõi lahtiseid keeli. Pillimäng on meie jaoks informatiivne, muusikaliste eelduste testi kokkuvõttes see ei kajastu.

  *Rütmikoputamine või plaksutamine. Algab väga lihtsatest kujunditest, minnes tasapisi keerulisematele, ka sünkopeeritutele. Rütmikujundite järgikoputamise (plaksutamise) ajal peab jälgima, et laps säilitaks õpetajaga sama tempo (meetrumi).

  *Intervallide ja kolmkõlade kuulamine ning järgilaulmine. Õpetaja mängib klaveril kaks või kolm heli ja laps laulab neid järgi.

  *Meloodiate järgilaulmine. Õpetaja mängib klaveril või laulab ette meloodiaid, väga lihtsatest keerukamateni. Laps laulab neid järgi. Oluline on tähele panna duuri ja molli (mažoori ja minoori, rõõmsa ja kurva) eristamist.

Ongi kõik!

Toonitan veelkord, et test ei määra lapse musikaalsust generaalselt, vaid selle avaldumist, küpsemist, arengujärku ühel kindlal ajahetkel. Kõige meelsamini me ei korraldaks mingeid musikaalsuskatseid, vaid võimaldaks igale lapsele soovi korral muusikaõpinguid. Paraku on lisaks eelpoolmainitud muusikakoolivälistele katsete korraldamise põhjustele veel üks aspekt, miks me testime muusikalisi eeldusi – muusikakoolide üleriiklik küllalt nõudlik õppekava. Muusikaliste eelduste testimisega püüame vältida lapsele üle jõu käivate ülesannete asetamist, VHK algkooli ja Miikaeli Ühenduse Keeltekeskuse õppekoormusele muusikakooliõpingute koormuse lisamine on võimalik juhul, kui laps suudab võtta muusikakoolitundides pakutavat omaks mängulise kergusega, kui muusikakooliõpingud ei loo lapsele olulist vaimset lisakoormust. Seetõttu vaatleme me VHK I klassi nimekirju koostades muusikaliste eelduste testi parameetreid alati koos VHK kooliküpsuskatsete ja uuringute andmetega. Muusikaliste erivõimetega, kuid mitte veel kooliküpse lapse suunamine täisprogrammilisse õppesse mitmes koolis korraga osutab karuteene lapsele.

Muusikakooli katsed toimuvad samaaegselt põhikooli tutvusuuringutega aprillis

Sisseastumiskatsete põhjal teeb komisjon ettepanekud VHK vastuvõtukomisjonile laste osas, kes võiksid tutvusuuringute põhjal VHK Põhikooli nimekirja arvamise puhul alustada õppetööd nii VHK Põhikoolis kui ka VHK Muusikakoolis.

Peeter Sarapuu

VHK Muusikakooli juhataja

sarapuu@colleduc.ee