Omaloomingukonkursi 2015 teema on Maarjamaa 800

Tööde esitamise tähtaeg on 9. veebruar. Muusikapalad tuleb tuua Muusikamaja infolauda, kunstitööd Kunstimajja ja kirjandustööd koolide õpetajatetubadesse.

Maarja on eestkostja, aitaja, heategija ja vahendaja, kelle poole võib abipalvega alati pöörduda. Maarja on ka perekonna kaitsja, seetõttu on VHK ja Miikaeli Ühenduse vapil Maarjale kuuluvad kuldsed liiliad, sest ka kool peab toimima perekondade ja laste kaitsjana.

2015. aastal tähistatakse 800 aasta möödumist Liivimaa nimetamisest Maarjamaaks. Piiskop Albert pühitses Liivimaa 1201. aastal Neitsi Maarjale ja paavst Innocentius III kinnitas selle otsuse 15 aastat hiljem, 1215. aastal Laterani kirikukogul Roomas.

Maarjamaaks nimetamise kohta ei ole säilinud ühtegi kirjalikku allikat peale selle, kuidas Läti Henrik kirjeldab “Liivimaa Kroonikas” piiskop Alberti kohtumist paavst Innocentius III-ga: Ja piiskop ütles: “Nii kui sina, püha isa,” ütles ta, “Jeruusalemma püha maad, see on poja maad oma püha hoolega ei jäta hoidmata ja talitamata, nõnda ei tohi sina Liivi maad, see on: ema maad, mis sinu eestmuretsemise troosti läbi tänini paganate sekka laiali on laotatud, ka sellel korral mitte ilma trööstiva kinnituseta maha jätta. Sest poeg armastab oma ema, kes, nii kui ta mitte ei taha, et tema maa peaks kaduma minema, ka vist seda mitte ei taha, et ema maa häda sisse peaks jääma.” Temale vastas püha isa ja ütles: “Nii kui meie poja maad, nii tahame meie ka ema maad oma isaliku eestmuretsemise hoolega igal ajal püüda avitada.” Et eestlastele Neitsi Maarja eestkoste oluline on olnud, kinnitab kas või fakt, et pole valda või kihelkonda, kus pole kas Maarjale nimetatud küla või kirikut, Maarja jälgi võib leida eesti rahvaluulest ja isikunimedest. Maarja traditsioon elab Eestimaal ja on siia sügavale juurdunud.

Vt ka Maarjamaa 800 kodulehte!